Tee enese juurde - KeskTee

Raskusest kerguseni

Kesktee — Fri, 16 Oct 2026 06:50:49 +0000

Olen end pikalt tundnud nii füüsiliselt kui vaimselt raskena. Kuni hetkeni, kui otsutasin, et aitab, ma joondun endaga ja valin kerguse. Juba järgmisel hetkel tuli minuni üleskutse osaleda kolmenädalases väljakutses, tasuta, võttes vastutuse oma toitumise osas. Ma isegi ei kõnelnud, otsustasin lihtsalt, võtan vastu. Ja nüüd liigungi sellel teekonnal. Tunnen kehas juba lühikese ajaga tohutuid muutusi. Samuti vaimus, mulle on tekkimas iga hetkega juurde jõudu, et selgemalt valida oma kogemusi ning märgata klaarimalt enda ümber toimuvat elu. Hinnangu elule, kas see on hea või halb, otsustame anda ise, alati, see ei ole mitte kunagi tõde. Kui otsustad olla oma elu looja, siis valid teadlikult oma kogemuse, ka siis, kui see esialgu tundub hirmutav. Astudes sammu, juba näed ja koged, ei olegi tegelikult hirmus, hoopis vabastav.

Kindlasti olen seda meelt ja veendumuses, kõik algas minu kohalt otsusest olla kerge, kogeda kergust. Teadmiseks: esialgu ka keha toidumenüüd ja aegasid muutes protestis, nii ka meie peas hakkab esialgu võitlus, võta see vastu ja võta kui protsessi, nö pohmakat, et keha ja vaim saaks puhastuda. Juba hetk hiljem on see vaid mälestus.

Ps Minu kirjastiil on muutunud, sest olen otsustanud kirjutada nii nagu mina kirjutan, kasutamata edasi lisaabi.

Read more at KeskTee

Elu-Aitäh!

Kesktee — Fri, 16 Oct 2026 06:40:18 +0000

Hiljuti tuli minuni ka väga huvitav toetav internetis jagaja, oli vist britt, ta jagas teadmist, et mitte kunagi pole olnud just sellist inimest ja hinge ning just sellist lugu nagu oled sina, sa oled ainulaadne, täielikult ja sulle on kingitud just see võimalus kogeda just seda, mida koged. Ükskõik mis sa seni oled oma elust arvanud, võta vastu see võimalus tänus täielikult ja ütle aitäh, aitäh selle võimaluse eest, läbi kogu oma keha ning vaata, mis sinuga hakkab toimuma, võid jagada seda tunnet minuga, kuid ei pea.

Read more at KeskTee

Loojana-sisemine kaemus

Kesktee — Fri, 16 Oct 2026 06:33:16 +0000

Minu sees on käinud tugevad protsessid ja kahtlemised iseenda suhtes. Kõik justkui hakkab lagunema ja on täielik segadus. Ning siis jõuan teadmisega sinna, totaalses selguses…. Rapsides ja püüeldes isegi arvates, et teades kõike, oleme pidevas lõpmatus pöörises. Teadlik loomine algab hetkest, kui sa lihtsalt tead… Sa juba tead, et oled nt inimene, naine, ema, tütar või kes iganes, sa lihtsalt tead, sa ei tõesta ju seda, eks? Nii sa saad ka teada muud, mida kohe aju hakkab ehk hirmust tõrjuma, kuid siiski sa tead, nt mina tean, ma olen looja, mulle tuleb seletamatu selge info, ma olen rikas, ma lihtsalt olen, ma olen üks osa kõigest, ma olen armastatud, mul on imeline pere, mul on fantastilised võimalused jne. Selleks ei ole mul vaja kinnitust väljast ja võidelda….Iga kord, kui ootan seda kinnitust, saan väljast just vastupidist ja nüüd sain ma alles väga selgelt aru miks. Et õpiksin end, elu usaldama, sügavalt ja mitte pingutades tõestama, vaid olema, lihtsalt mina ning võtma need teadmised oma kehas vastu, lõdvestudes elule võitluse asemel, lastes lahti kontrolli ja vajaduse kõike teada, sättida, ümber muuta, korraldada. Ja see ärkamine ning taipamine tuli mulle just siis, kui üks sõbranna üle pika aja kirjutas ja küsis, kuidas mul läheb? Sellel hetkel esialgu tahtis tekkida vana ohver ja siis tekkis endas teadmine, ei, ma valin uue ning lähen edasi, võtan vastu. Kohe hakkasid ka väljaspoolt tulema minu sisemise uue olemise osas peegeldused 🥰. Aitäh elu!

Read more at KeskTee

Mõttepuhkus

Kesktee — Fri, 16 Oct 2026 06:04:37 +0000

Kui soovid puhata oma tohutust mõtetetulvast, siis üks toimiv järgiproovitud viis on suunata tähelepanu tahaajju ehk kuklast umbes 5cm, tunned seal käega katsudes ka väikest auku. Kui tähelepanu sinna viid, märkaski, mõtted on pausil. Kui vajad puhkust, siis puhka seal nii kaua, kui vajad. Kaunist päeva!

Read more at KeskTee

Ülestunnistus

Kesktee — Sat, 10 Oct 2026 18:30:06 +0000

Tean, et mul on endast palju pakkuda, kuid praegu on pigem enda valimise ja ümberkalibreerimise aeg. Hetkel kirjutan siia pigem siis, kui tunnen, et see on oluline kild mu teadlikkuse avardumises, mida soovin jagada või väga hea leid nt raamatust.

Raamatust “Julgus mitte meeldida” lühendatud kokkuvõte lk 59: te ei meeldi endale, sest keskendute tugevuste asemel vigade otsimisele. Mida rohkem otsite vigu, seda madalam on enesehinnang. Te ise otsustate seda nii. Märgata puudusi.

Read more at KeskTee

Piisav

Kesktee — Fri, 09 Oct 2026 08:42:12 +0000

Aga kui sa ei peagi mitte midagi tegema selleks, et olla piisav? Sa lihtsalt valid enda sees olla piisav ja täielik.

Read more at KeskTee

Hindamine

Kesktee — Sat, 05 Sep 2026 04:11:30 +0000

Täna soovin kirjutada sellest, et me teeme alati valikuid – kas me hindame või kirjeldame olukorda.

Hinnates pidevalt kedagi, midagi või ka iseennast, anname oma energiat kergesti ära ning loome energiaid, mis ei teeni ei meid ega kedagi teist.

Tabasin just ka enda puhul, kuidas hindan mulle kõige lähedasemat inimest, ja sain aru, et see on minu vastuvõtu koht ja ülesanne – ka see ebamugavus ületada. Ülejäänut ümberringi on palju lihtsam vastu võtta. Ma tean, miks ma seda teinud olen, sest mina olen soovinud arvata, et nii on parem, kuid tegelikult olen soovinud lihtsalt mahutada raamidesse. Hindamine ja muutuste soovimine ei ole aktsepteerimine.

Samas, kas te ei ole märganud, et hetkest, kui otsustad hinnanguid mitte anda ja samuti mitte seada pidevalt ootusi, näiteks oma kaasale, tulevad kingitused – kaasa ise soovib olla parem. Ise tekivad paljud võimalused, kingitused.

Miks? Sest me ei sea pidevalt ootusi. Kui nii tundub keeruline, siis nüüd keera peegel enda poole. Kui keegi väljastpoolt hindab pidevalt sind, seab sulle ootusi ja kritiseerib, siis kas see tõstab või madaldab sind? Kas see motiveerib sind või demotiveerib?

Kui soovid muuta olukorda, oma energiat, oma võimekust elus ja muuta oma senist elu, siis keera peegel enda poole, kui muidu on pilt hägune või oled liiga orav rattas.

Read more at KeskTee

Kriitika

Kesktee — Tue, 25 Aug 2026 04:51:31 +0000

Kriitika vastuvõtmine ja tagasiside ei ole üldse nii lihtsad, kui enda sees ei ole tegelenud oma sisemise lapse vastuvõtmisega kohtades, mida kriitika meis puudutab. Teise inimese kriitika vastuvõtmine võib olla ebamugav ja vajab harjutamist. Kui kriitika on meie sees seotud häbi või tundega „minuga on midagi valesti“, tekib harjumus kaitsta, õigustada, vastu rünnata või sulguda endasse.

Kuid iga korraga, kui otsustame kriitikat vastu võtta teadlikult ja elujaatavalt, võib see muutuda kergemaks. Me ei pea ebamugavust kohe eemaldama, saame õppida selles olema, seda tunnetama ja küsima: „Mida see minus praegu käivitas?“ Ja siis saame vaadata: „Kas selles tagasisides on midagi, mida saan enda kasvamiseks kasutada?“ See ei tähenda, et kriitika oleks tingimata õige või vale, et me ei pea automaatselt ennast kaitsma ja õigustama. Saame kuulata, tunnetada ja eristada, õppida kriitikat vastu võtma elujaatavalt ning piiridega. Võime kuulata teist inimest ilma temaga nõustumata, võtta vastu selle, mis aitab meil kasvada, jätta kõrvale, mis ei kuulu meile. Samuti võime seada piiri sellele, kuidas meiega räägitakse.

Avatud süda ei tähenda piirideta olemist.

Teadlikumaks saades ja ebamugavuses olemist harjutades võib kriitikast saada hoopis kompass ja kingitus.

Me õpime eluga tantsima.

Read more at KeskTee

Kuulamine

Kesktee — Tue, 25 Aug 2026 04:07:16 +0000

Kuulamine

Mida lähedasem on inimene ja mida kergemini tunneme tema muret, seda kiiremini võib tekkida soov pakkuda lahendusi, lohutada või vaadata olukorda läbi enda kogemuse. See, mis ühe jaoks on hoolimine ja soov aidata, võib teise jaoks tunduda vaigistamisena hetkel, mil ta tahab lihtsalt oma tunnet või olukorda jagada.

Mõnikord võib kaugemat inimest olla lihtsam kuulata, sest tema kogemus ei puuduta meid nii isiklikult. Lähedase inimese valu võib aga puudutada ka midagi meis endis. Võib tekkida abitus, hirm, soov kaitsta, selgitada või olukorda kuidagi muuta. Vahel tähendab kuulamine lihtsalt teise kõrval olemist. Mitte tingimata lahendamist või vastuste leidmist, vaid ruumi sellele, mis temas parasjagu toimub.

Samas kui üks inimene on pikalt oma jagamises ega märka enam teise inimese ruumi, võib teine ühel hetkel väsida. Temalgi on oma tunded, olukorrad ja see, kui palju ta parasjagu vastu võtta suudab.

Kuulamise ajal on hea märgata ka seda, mis toimub meie enda sees. Kas olen veel teise inimese juures või valmistan juba ette oma vastust? Kas minus tekib soov selgitada, parandada, kaitsta või nõu anda? Kas tekib ebamugavus, kuigi see ei ole tõde, vaid mingi enda sees olev tegelemata teema?

Sellised mõtted täna

Kristi
Kesktee.ee

Read more at KeskTee

Rebane

Kesktee — Sat, 22 Aug 2026 09:04:24 +0000

Mõni päev tagasi olin ühel naiste sündmusel hennat loomas ja üks noorem naine palus mul talle rebase teha. No ja mina siis proovisin. Ei tulnud välja. Proovisin uuesti. Ikka ei tulnud. 😄 Päris huvitav oli jälgida, mis selle kõige juures minu sees toimuma hakkas. Esimene reaktsioon oli kohe: „Appi, ma ei saa hakkama, mida ma siin üldse teen.“. Siis tuli see osa minust, kes ütles: „Okei, proovi veel.“ Ja ma proovisingi. Uuesti ja uuesti. Kuni lõpuks jõudsin sinna, et aitab küll. Ma ei saa seda praegu tehtud. Tahtsin hetkeks lihtsalt põgeneda. Millegipärast puudutas see minus midagi palju sügavamat kui lihtsalt ühe rebase tegemine.

Sain aru, kui väga ma vahel tahan, et asjad õnnestuksid. Et ma oskaksin ja saaksin hakkama. Ja kui ei saa, siis on nii lihtne hakata ennast seesmiselt kritiseerima.

Aga seekord proovisin seda kuidagi teistmoodi vaadata. Äkki ongi okei, et ma ei oska veel kõike. Äkki ma ei peagi kõigega hakkama saama. Ma võin proovida veel ühe korra, aga võin ka ühel hetkel öelda, et praegu ei tule, ja jätta pooleli. Tundsin, et selles hetkes sain natuke tegeleda ka selle väikese lapsega enda sees, kes tahab nii väga tubli olla ja kõigega hakkama saada. Vahel on vaja talle lihtsalt öelda: „Kuule, kõik on hästi. Sa ei pea kõike oskama. Ja kõik ei peagi alati õnnestuma.“ Vaata kui palju sul õnnestus. Sest väljastpoolt ei pruugigi keegi meid hukka mõista. Sageli oleme hoopis iseenda kõige suuremad kriitikud. Võib-olla ongi vahel kogu õppetund lihtsalt selles, et lubada endal proovida. Lubada endal mitte osata. Lubada endal loobuda.

Täna otsustasin uuesti proovida ja luua enda peas rebasega teadlikuma seose. Ma ei ole varem rebasega niimoodi ühendust loonud ega teda joonistanud. See on olnud väga huvitav teekond – nii intuitiivselt kui ka füüsiliselt.

Täna tunnen, et tõenäoliselt on rebane mulle praegu mingil põhjusel oluline. Võib-olla on mul vaja temas midagi enda jaoks vastu võtta – tema tarkust, kohanemisvõimet, iseseisvust või mingit muud osa, kuid tunnen, et see ebamugavus vajab minu seest vastuvõtmist ja võib-olla ongi vaid lihtsalt õppida joonistama hennaga rebast.

Read more at KeskTee

Võrdlemine

Kesktee — Sat, 22 Aug 2026 08:59:31 +0000

Avastasin enda juures midagi, mida pean tunnistama. Kahjurõõm. Olen märganud, et vahel olen alateadlikult otsinud enda lohutuseks mõtet: „Temal on ka raske“. Ei. Nii ei ole õige ega ennast ega teist toetav. Ma tahan hoopis õnnistada oma teed ja õppimist ning samamoodi ka teise inimese teed. Soovida kergeid lahendusi, hoitust ja head nii teisele kui endale. Võrdlemine ja kellegi hullema olukorra otsimine selleks, et endal kergem hakkaks, ei toeta tegelikult kedagi.

Samas teadmine, et praegu ongi selline aeg ja ma ei ole oma kogemusega üksi, võib olla lohu

Saab lihtsalt hingata. Lõdvestuda. Teada, et praegu on nii. Ja ka see läheb mööda. Tegeleda oma sisemise rahuga, olla selles, mis praegu on, ja usaldada, et ka sellel kogemusel on oma koht ja tähendus. Mitte tormata kohe kõike lahendama. Õnnistada enda teed. Õnnistada teise teed. Ja soovida meile mõlemale kergust ja hoitust.

Read more at KeskTee

Hirm vs Oht

Kesktee — Thu, 20 Aug 2026 09:48:50 +0000

Hirm ja oht

Hirm ja oht ei ole üks ja sama.

Oht on miski, mis toimub päriselt siin ja praegu. Kui näeme, et pliit on kuum, ei pane me kätt sellele. Kui tunnetame, et olukord või inimene ei ole meie jaoks turvaline, võime valida eemaldumise. Ohu märkamine aitab meil ennast hoida. See on osa meie sisemisest tarkusest.

Hirm aga elab sageli selles, mida veel ei ole juhtunud.

Me kardame, et äkki läheb midagi valesti.
Äkki mind ei võeta vastu.
Äkki ma ebaõnnestun.
Äkki ma saan haiget.
Äkki ma pole piisav.

Me hakkame ette kujutama olukordi, mille kohta me tegelikult veel midagi ei tea. Mõnikord pärinevad need hirmud meie varasematest kogemustest, uskumustest ja vanadest sisemistest programmidest. Kunagi võisid need meid isegi kaitsta, kuid täna võivad need hoopis takistada meil edasi liikumast.

Kui me oma hirme kunagi ei vaata, võivad nad hakata meie eest otsuseid tegema. Siis ei vali enam meie, vaid valib hirm. Hirmuga tegelemine ei tähenda aga seda, et peame ennast jõuga kõigest läbi suruma või tegema korraga midagi tohutut. Vastupidi.** Üks samm korraga. Üks kogemus korraga.** Vahel tähendab julgus lihtsalt seda, et julgeme oma hirmule otsa vaadata ja küsida: Kas siin on päriselt oht või ma kardan midagi, mida ma arvan, et võib juhtuda? Ja kui tegemist ei ole reaalse ohuga, võime proovida teha ühe väikese sammu teisiti. Saada uue kogemuse. Näha, mis tegelikult juhtub.

Elu ei tähenda hirmu puudumist. Elamine tähendab õppimist, kuidas teha vahet ohul, mis palub meil ennast kaitsta, ja hirmul, mis palub meil kasvada. Me ei pea tõestama kellelegi oma julgust. Aga me saame õppida ennast kuulama, oma hirme tundma ja siiski edasi liikuma. See ei tähenda, et me ei eksi ja komista, kuid see tähendab, me elame ja kogeme ning õpime. Sest lõpuks on oluline, et me ei annaks oma elu juhtimist hirmule.** Sina oled oma elu kapten.**

Read more at KeskTee